Kas Prantsusmaa koondis suudab korrrata nelja aasta tagust saavutust või tabab neid kurikuulus needus? (1)

Prantsusmaa krooniti möödunud MM-il globaaltšempioniks, kuldse karika võttis üle Hugo Lloris. Kas tänavu suudetakse oma nelja aasta tagust saavutust korrata või tabab neid kurikuulus needus? Foto: Scanpix / GABRIEL BOUYS / AFP PHOTO

Prantsusmaa jalgpallikoondis krooniti 2018. aastal maailmameistriks. Viimase nelja aasta jooksul pole suuri õnnestumisi tulnud, aga tiitlikaitsjate ootused püsivad kõrgel. Kas karikas jääb koju või laastab neid needus? Kas mehed püsivad tervena või väisab neid vigastuste kurat? Kõik need ja teised küsimused saavad vastuse Kataris.

Kuigi Prantsusmaa lõpetas 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teisena, siis nelja aasta taguse suurvõistluse eel nende võimalusi kõrgelt ei hinnatud. 2018. aasta juunis olid nad FIFA edetabeli seitsmendal real, muuhulgas edestas neid ka Šveits. Madalaid ootusi õigustas ka asjaolu, et kahel eelneval MM-il joosti lati alt läbi – 2010. aastal langeti alagrupifaasis, seejärel variseti veerandfinaalis. 

Vaatamata ennustustele, tegid prantslased Venemaal puhta töö. Turniir läbiti kaotusteta, ainsa viigi ulatas neile alagrupifaasis Taani. Suvine jalgpallihullus kulmineerus 15. juulil Lužniki staadionil peetud finaalmänguga, kui Didier Deschampsi hoolealused alistasid 4:2 Horvaatia. Globaalsele vutitroonile tõusis teiseks ametiajaks valitseja, kelle esimene juhtimine jäi  20 aasta taha. Tänavuse turniiri eel on prantslastel kanda favoriidikoorem ning ootused on kõrged. Kas see on õigustatud?

Eelmisel suvel peetud EURO 2020 turniir läks Les Bleus ‘il nässu. Surmagrupist, kus lisaks neile olid veel Saksamaa, Portugal ja Ungari väljuti võitjatena aga kaheksandikfinaalis saatis nad koju Šveits. Suvine fopaa üllatas paljusid, kuid tõele aru andes vaevas sinisärke vigastustekriis – kuus põhimeest läksid turniiril katki.

Vaatamata kehvale suvele ei andnud valitsevad maailmameistrid MM-valikturniiril vastastele sõnaõigust. Kaheksast mängust võideti viis, ülejäänud lõpetati viigiga. Lisaks sellele võideti 2021. aasta Rahvuste liiga, finaalis alistati 2:1 Hispaania.

Näis,  et untsu läinud EM oli vaid viga koodis ning Prantsusmaa on oma jõu tagasi saanud, aga möödunud hooaja Rahvuste liiga tulemused seda ei toeta – kuuest mängust jäi näppude vahele vaid üks võit ja kaks viiki. Kaotused tulid vastavalt 0:2 ja 1:2 Taani, 0:1 Horvaatia vastu. Viimaste aegade tulemused on morjendavad, kuid MM on hoopis midagi teistsugust.

Rändame ajamasinas tagasi hetkesse. 2022. aasta maailmameistrivõistlustel mängib Prantsusmaa D-alagrupis, kus vastasteks on Austraalia, Tuneesia ja see sama koondis, kes Rahvuste liigas neile kaks korda kere peale andis – Taani.

Kuna play-off ’i saavad esimesed kaks, siis edasipääs ei tohiks olla keeruline. Kängurumaa vutisats on vaid korra grupist edasi saanud (2006. aastal), Tuneesia pole suutnud sedagi. Tee kaheksandikfinaali peaks statistikat vaadates olema kindel, kuid esineb üks suur AGA …

MM-i võitjate needus

Jalgpalli maailmameistrite needus ilmutas end esmakordselt 21. sajandi alguses. Needus kujutab endas seda, et varasema MM-turniiri võitja prantsatab järgmisel korral välja juba alagrupist, aga huvitaval kombel jahib see vaid Euroopa võistkondi. 

1998. aasta võitja Prantsusmaa sai sellega pihta 2002. aasta turniiril, kui jäädi A-grupi viimaseks. Samal aastal triumfeeris Brasiilia, kuid needuse olemusest tingituna purjetati 2006. aastal veerandfinaalini. Samal turniiril tõstsid karika itaallased, kes 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis lõpetasid samuti algfaasi viimastena. Identne saatus tabas ka tolle aasta võitjat Hispaaniat ning 2014. aasta tšempionit Saksamaad. Nagu varem mainisin, siis viimasel korral võitsid prantslased ...

Kui uskuda needust, siis prantslaste turniir jääb lühikeseks. Kui aga lähtuda vanarahva tarkusest, siis äike kaks korda samasse kohta ei löö ehk valitsevad meistrid peaksid olema väljaspool ohutsooni. Võib-olla annab needuse läbipõdemine hoopis superimmuunsuse, mis viib nad teise järjestikuse triumfini? Saab, mis saab, aga prantslased alustavad 2022. aasta suursündmust 22. novembril, kui minnakse vastamisi Austraaliaga.

Foto: Scanpix / CHINE NOUVELLE / SIPAMeeskonna staar – Karim Benzema 

19. detsembril oma 35. sünnipäeva tähistav Benzema on praegusel hetkel jalgpallimaailma üks kuumemaid nimesid. Käesoleva aasta parim jalgpallur on Real Madridi särgis võitnud viis Meistrite liigat, neljal korral kroonitud Hispaania meistriks. Lisaks karikatele seisab Benzema Los Blancos’e läbi aegade väravalööjate edetabelis 329 tabamusega teisel kohal. Klubi eest on prantslane olnud oivaline.

Kahjuks ei saa sama öelda ta koondisekarjääri kohta. Benzema on koondise eest mänginud vaid ühel MM- ja kahel EM-finaalturniiril. Ühelgi korral pole prantslasi edu saatnud. Euro 2012 lõppes Siniste jaoks veerandfinaali 0:2 kaotusega Hispaania vastu. Väravatemasina saldole jäi ainult kaks väravasöötu, muud midagi. Kaks aastat hiljem toimunud MM-il tabas neid sama saatus, seekord komistati Saksamaa otsa. Toona skooris Benzema kolmel korral ning jagas kaks resultatiivset söötu. Viimane turniir oli tal 2021. aasta EM, kus variseti kaheksandikfinaalis. Prantslase arvele jäi sel korral neli väravat.

Klubisärgis saavutatud edu pole tipuründaja koondisesse üle toonud – koondis on temata sõudnud kaugemale. Kuna bioloogiline kell tiksub, siis tänavune MM jääb tõenäoliselt Benzema jaoks viimaseks võimaluseks end globaalsel areenil tõestada.

Foto: Scanpix / Apo Caballero / DAX via ZUMA Press Wire

Silm peale – Aurelien Tchouameni

22-aastane kontrolliv keskpoolkaitsja Tchouameni tegi oma koondisedebüüdi eelmise aasta esimesel septembril, kui sekkus poolajal MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Kolm päeva hiljem pääses noor prantslane esimest korda algkooseisu, kui madistati Ukrainaga. 

Tchouameni küps tegutsemine ning talent jäi silma Real Madridile, kes tõid ta möödunud suvel 80 miljoni euro eest endale. Hispaania hiiu eest on prantslane tõusnud põhimeheks. Tänavusel hooajal on ta platsil käinud 16 kohtumises ja andnud kaks väravasöötu. Koondise eest on noor poolkaitsja pidanud 14 kohtumist.

Tchouameni on 2022. aastal tõusnud Prantsusmaa koondise põhimeheks. Suur osa on sellel ka rahvusmeeskonna keskvälja tabanud vigastuslainel. Tänavune MM tähistab noore prantslase esimest suurturniiri ning tal on juba ideaalne võimalus mängida end koduste fännide südamesse ja tõestada, et ta väärib koondise põhimehe rolli.

Suurim mure – vigastused, vigastused ja veelkord vigastused

Sarnaselt möödunud suvisele Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile vaevavad ka tänavusel suursündmusel prantslasi vigastused. Kui toona murdusid mehed keset võistlust, siis tänavu on seis teistsugune: kaks põhimeest on juba kindlalt väljas, üks peab võitlust ajaga.

2018. aasta MM-tiitli üks peamisi arhitekte N’Golo Kante vigastas augustis oma reielihast. 31-aastane poolkaitsja jõudis juba taastumise lõpusirgele, aga läks uuesti katki. Seejärel vajas ta operatsiooni, mis jätab ta palliplatsilt eemale kuni uue aasta veebruarini – MM jääb kindlalt vahele.

Suvel Manchester Unitedist Juventusesse siirdunud prantsuslaste keskvälja tugitala Paul Pogba lootis oma endises koduklubis leida uut hingamist, kuid selle asemel vigastas ta juulis oma meniskit. Põlv oli peaaegu juba korras ning paistis, et pallur on MM-iks terve, aga vigastustekuradil oli teine plaan – Pogba vigastas oma reielihast. Seejärel teatas palluri agent Rafaela Pimenta, et prantslane jätab suurturniiri vahele ning keskendub paranemisele.

Kolmas purunenud rüütel on Manchester Unitedi keskkaitsja Raphael Varane. Erinevalt eelmisest kahest on tema olukord pisut parem. 29-aastane Varane nikastas 22. oktoobril oma reit ning lahkus palliplatsilt pisarsilmi. Tema õnneks osutus vigastus kardetust leebemaks. Mängija sõnul on ta MM-iks mänguvalmis, aga lõpliku otsuse peab langetama peatreener Deschamps – kas võtta äsja katki olnud mees kaasa või mitte.

Peatreener – Didier Deschamps Prantslaste peatreener Didier Deschamps on võitnud MM-i nii mängija kui treenerina. Foto: Scanpix / Frank-Hoermann / SVEN SIMON

Didier Deschampsi mängija- ja treenerikarjäär on olnud märkimisväärne. 2001. aastal riputas ta putsad varna ning asus tüürima AS Monacot, kellega võideti teisel hooajal Prantsusmaa liigakarikas. Järgmisel sammuti Meistrite liiga finaali, kus alistuti 0:3 Portole. 2005. aastal jättis ta Monacoga hüvasti ning läks päästma pettuseskandaali tõttu Itaalia esiliigasse kukkunud Juventust.

Prantslane tõstis Juventuse tagasi kõrgliigasse ning hooaja viimase mängu järel teatas, et paneb ameti maha. Karjääri jäi kaheaastane paus, 2009. aastal naases ta kodumaale ning asus juhendama oma kunagist leivaisa Marseille’d. Deschampsi käe all tõusti 18 aasta järel taas Prantsusmaa meistriks, võideti kolm liigakarikat ning jõuti klubi ajaloos esimest korda Meistrite liiga veerandfinaali. 2012. aastal lahkus mees kehvade tulemuste tõttu klubist.

Sel korral pikalt puhata ei saanud – kodumaa kutsus. Prantsusmaa koondise lootsina on ta tegutsenud juba kümme aastat, mis teeb temast kõige pikema ametiajaga Les Bleus ‘i treeneri. 2012. aasta suurturniiril veerandfinaalist välja kukkumise järel lahkus meeskonna eesotsast Laurent Blanc, tema asemele toodi toona 43-aastane Deschamps. 

Tänaseks 54-aastane prantslane on Prantsusmaa jalgpallikoondise kõigi aegade edukaim treener, olles võitnud kaks karikat (2018. a MM ja 2021. a Rahvuste liiga) ning jõudnud korra ka finaali (EURO 2016). Arvestuse teisel kohal olev Roger Lemerre juhtis koondist aastatel 1998–2002 ning suutis valitsemisajal tuua koju 2000. aasta EM-tiitli ning 2001. aasta FIFA konföderatsioonide trofee.

Eduka esituse korral tõuseb prantslane ainsaks Prantsusmaa treenriks, kes võitnud koondisega kolm karikat. Lisaks sellele on ta üks kolmest ja ainus prantslane, kes võitnud MM-i nii mängija (1998. aastal) kui ka treenerina.

Marko Susi: Vaadates MM-ile sõitvaid koondiseid ja nende viimase aja tulemusi, siis Prantsusmaa pole kindlasti peafavoriit, aga viie tugevaima hulgas on nad siiski. Samas ei saa ära unustada ka kurikuulsat võitjate needust, seega alagrupist edasi pääsemine võib osutuda keeruliseks. Kui nad sellega saavad hakkama, siis veerandfinaalis sammub neile tõenäoliselt vasta viimased 35 mängu kaotuseta püsinud Argentina, kellest Les Bleusil võim üle ei käi. Seega laeks on veerandfinaal.

Mängud alagrupis:

T, 22. novembril kell 21.00 vs Austraalia (Al Wakrah)
L, 26. novembril kell 18.00 vs Taani (Doha)
K, 30. novembril kell 18.00 vs Tuneesia (Al Rayyan)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Hugo Lloris (Tottenham), Alphonse Areola (West Ham), Steve Mandanda (Rennes).

Kaitsjad: Theo Hernandez (Milan), Lucas Hernandez (Müncheni Bayern), Presnel Kimpembe (PSG), Ibrahima Konate (Liverpool), Jules Kounde (Barcelona), Benjamin Pavard (Müncheni Bayern), William Saliba (Arsenal), Dayot Upamecano (Müncheni Bayern), Raphael Varane (Manchester United).

Poolkaitsjad: Eduardo Camavinga (Real Madrid), Youssouf Fofana (Monaco), Matteo Guendouzi (Marseille), Adrien Rabiot (Juventus), Aurelien Tchouameni (Real Madrid), Jordan Veretout (Marseille).

Ründajad: Karim Benzema (Real Madrid), Ousmane Dembele (Barcelona), Kingsley Coman (Müncheni Bayern), Olivier Giroud (Milan), Antoine Griezmann (Atletico Madrid), Kylian Mbappe (PSG), Randal Kolo Muani (Frankfurdi Eintracht), Marcus Thuram (Mönchengladbachi Borussia).

1 kommentaar

humorist   •  
(46.131.37.***)
Mullu polnud MMi(2021). 2018 oli

Sisene
MM TÄIES HOOS
Memo | Kes muu kui Lionel Messi. Üks sähvatus kaugelt, meeletu pingelangus ja Argentina olukord muutus hoobilt palju ilusamaks
Kristjan Jaak Kangur | Agulipoisile särab karikas teisiti ehk Kuidas mõõta jalgpalluri pärandit?
RÄÄGIME TAKTIKAST!
MM-i taktikanurk | Jaapan ja saudid nõelasid soosikuid julgusega, Brasiilia kaitse väärib kõrgemat kiitust
ŠVEITSLASEGA ŠVEITSIST
Šveitsi avalöök Häberli seltsis: kes on Mbappe  light , kuidas Embolo Toni Kroosi koolitas ja miks Klopp õigust rääkis?
PIKK ETTE (JA MM-ILE)
Pikk ette (ja MM-ile) | UEFA saab muusikaga palju paremini hakkama kui FIFA
ENNUSTAMINE
Kris Ilves | Sõpradega suurturniiri ennustamine on lõbus, aga see ei lase mänge täiel rinnal nautida
MÕTTED
Philipp Lahm | Euroopa annab võimuvõitluses Infantinoga vastuse väljaku peal
MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
/artikkel/esimese-vooru-lopp-richarlison-varastas-brasiillaste-sou-portugal-ja-ghana-madistasid-taie-raha-eest
24. nov
/artikkel/eurooplased-porusid-holland-ja-inglismaa-mangisid-viiki-wales-jai-lopuminutite-varavatest-iraanile-alla
25. nov
/artikkel/prantslased-said-kaheksandikfinaali-messi-toi-argentiinlastele-uliolulise-voidu-ning-poola-ja-austraalia-avasid-voiduarve
26. nov
/artikkel/asja-tootuks-jaanud-portugallase-proovipaev-doha-sadama-konteinerpargis
24. nov
https://soccernet.ee/artikkel/ott-jarvela-aga-akki-ongi-saksamaaga-pikemaks-ajaks-schluss
24. nov
https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-paide-esimeseks-talviseks-taienduseks-on-juhkam
25. nov
https://soccernet.ee/artikkel/kui-viimsi-jalgpallihalli-ehitamisel-oleks-hukkunud-sadu-toolisi-siis-kas-me-saaksime-sellest-mooda-vaadata
24. nov
/artikkel/sveitsi-avalook-haberli-seltsis-kes-on-mbappe-em-light-em-kuidas-embolo-toni-kroosi-koolitas-ja-miks-klopp-oigust-raakis
24. nov
https://soccernet.ee/artikkel/ott-jarvela-voluv-milla-nostalgia-sahvib-aga-ons-aafrikal-see-oige-hing-endiselt-sees
25. nov
https://soccernet.ee/artikkel/uusi-nagusid-kaasav-eesti-koondis-mangib-portugalis-islandi-ja-soomega
25. nov