MM 2022 | Kas leidub keegi, kes Euroopale lõpuks ometi koha kätte näitaks? (5)
Mitte ükski Aafrika koondis pole kunagi MM-il nelja parema sekka jõudnud. Ainsa Aasia võistkonnana on seda suutnud Lõuna-Korea 2002. ja ainsa Põhja-Ameerika esindajana USA 1930. aastal. Kõik ülejäänud kohad esimesest neljandani on kõigil 21 senisel MM-finaalturniiril kuulunud Lõuna-Ameerika ja Euroopa meeskondadele.
- Soccernet.ee juhatab kuu aja pärast algava MM-finaalturniiri sisse artiklitega, mis heidavad pilgu seniste MM-ide ajaloole.
Jalgpalli MM on just nende kahe maailmajao nägu. Pele, Diego Maradona, Ronaldo ühelt, Giuseppe Meazza, Franz Beckenbauer, Zinedine Zidane ja Manuel Neuer teiselt poolt. Mõlemad nimistut võib vastavalt isiklikule maitsele täiendada, aga mitte jalgpalluritega väljastpoolt Lõuna-Ameerikat ja Euroopat, sest nemad pole MM-i 92-aastases loos kandvatele kohtadele tõusnud.
Euroopa ja Lõuna-Ameerika heitlus oli pikalt tihe. MM-tiitlite koguarvu lõikes ei pääsenud kumbki ette rohkem kui ühe MM-tiitliga. 1938 juhtis Euroopa 2:1, aga 1962 Lõuna-Ameerika 4:3. Sealt alates liiguti 2006. aastani ehk 12 finaalturniiri järjest tempos, kus MM-karika võitsid vaheldumisi Euroopa ja Lõuna-Ameerika esindajad.
Brasiilia 2002. aasta MM-tiitel viis Lõuna-Ameerika üldarvestuses 9:8 ette, ent 2006 Euroopa viigistas. Võimsalt, sest poolfinalistideks olid lisaks tšempioniks tulnud Itaaliale veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal ehk ainult Euroopa esindajad. 2010 pääses tänu Hispaania MM-tiitlile 10:9 juhtima Euroopa, aga Lõuna-Ameerika lohutas end tõigaga, et järgmist MMi võõrustas Brasiilia.
Lõuna-Ameerika polnud seni mitte kunagi kodumandril toimunud MM-il esikohata jäänud. Võõrustaja Brasiilia oli suurfavoriit, aga kaotas poolfinaalis Saksamaale 1:7. Maracana staadionil, kus Brasiilia oli jäänud 1950. aasta MM-finaalis alla Uruguaile, krooniti seekord maailmameistriks Saksamaa. Euroopa asus juhtima 11:9.
See oli esimene kord MM-ide ajaloos, kui emma-kumma maailmajao edumaa oli suurem kui üks MM-tiitel. 84 aastat püsinud tasakaal oli uppi löödud ja kaalukausid soosisid Euroopat, kes võõrustas järgmist MM-i, kus lõi sarnaselt 2006. aastaga laua puhtaks – poolfinaalides mängisid ainult Euroopa esindajad (Prantsusmaa, Horvaatia, Belgia ja Inglismaa).
Euroopa on praeguse seisuga võitnud neli jalgpalli MM-i järjest, kusjuures tegu pole ühe või kahe koondise väga hea ja võimsa perioodiga, vaid MM-karika on järgemööda enda valdusse saanud Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Poolfinaalidesse on selle aja jooksul jõudnud veel Portugal, Holland, Horvaatia, Belgia ja Inglismaa, mis tõestab Euroopa jalgpalli mitmekesist arsenali. Muu maailma kahurid on pärast 2002. aastat nende vastu jõuetuks jäänud. Kas 20-aastase pausi järel murtakse Euroopa ülemvõim või süveneb viimase aja trend veelgi?
"Minu silmis on Argentina ja Brasiilia kõigist teistest koondistest praegu üle. Selgelt üle," sõnas Hispaania koondise peatreener Luis Enrique juunis. See juhtus kümme päeva pärast seda, kui Wembley staadionil mängitud Finalissima valitsevate Lõuna-Ameerika ja Euroopa meistrite vahel oli lõppenud Lionel Messi juhitud Argentina selge 3:0 võiduga Itaalia üle.
Argentina jõudemonstratsioon Londonis oli tõesti võimas. Itaaliaga pühiti põrandat. Argentina püsib kaotuseta juba 35 mängu järjest, millega lähenetakse Itaalia nimel olevale maailmarekordile (37). Kurta pole ka Brasiilia olukord. Viimase kolme aasta jooksul on nad kaotanud vaid ühe kohtumise – eelmise aasta Copa America finaali Argentinale.
Argentina ja Brasiilia saldod on seega ilusad ja võimsad, aga samas on too 1. juuni Finalissima ainuke kord pärast 2018. aasta MM-i, kui mõni Lõuna-Ameerika (või muu maailmajao) koondis on võistlusmängus kohtunud Euroopa esindusega.
Vana Maailma tippriigid on aga selle aja jooksul pidanud rohkelt omavahelisi duelle. Rahvuste liiga raames on ainuüksi 2022. aasta jooksul aset leidnud 26 A-maavõistlust, kus osalisteks tänavusel MM-il osalevad Euroopa koondised.
Prantsusmaa vastasteks septembris olid Austria ja Taani, Hispaanial aga Šveits ja Portugal. Inglismaa ja Saksamaa mängisid omavahel, lisaks üks Ungari ja teine Itaaliaga. Ning kõik need kohtumised sisaldasid teravat võistluspinget, sest toimusid punktide peale.
Lõuna-Ameerika tipud pidid rahulduma maavõistlustega. Argentina alistas Hondurase 3:0 ja Jamaika samuti 3:0. Brasiilia oli 3:0 üle Ghanast ja 5:1 Tuneesiast. Euroopa koondiste vastu on Argentina viimase kolme aasta jooksul pidanud kaks matši – 1. juunil alistati Finalissimas 3:0 Itaalia ja 5. juunil Pamplonas peetud maavõistluses 5:0 Eesti. Brasiilia kohtus viimati mõne Euroopa koondisega 2019. aasta märtsis (3:1 võit Tšehhi üle).
Tegemist pole konstrueeritud probleemiga, vaid selle nähtuse olulisust on rõhutanud mõlema maailmajao tippkoondiste peatreenerid. Argentina juhendaja Lionel Scaloni märkis märtsis: "Selge see, et oleme huvitatud kohtumistest meeskondadega väljaspool Lõuna-Ameerikat. Teeme selle nimel tööd, sest punktipingeta maavõistlusi tuleb enda hüvanguks ära kasutada."
Scaloni sõnadest tulenevalt uuriti paar nädalat hiljem Luis Enriquelt, kas tema silmis on probleem asjaolu, et pärast 2018. aastat on vastamisi mindud ainult teiste Euroopa meeskondadega ja mitte ühegi koondisega mõnelt teiselt mandrilt. Enrique vastas talle omase otsekohesusega:
"Ma ei arva, et see on probleem. Ma tõesti ei arva, et meil oleks vaja teiste maailmajagude koondistega kohtuda. Sest õnneks on Euroopa koondised ju kõrgeimast kategooriast. Kui mäletan õigesti, siis eelmisel MM-il esindasid kõik neli poolfinalisti Euroopat."
MM-tiitli jagavad Argentina, Brasiilia ja Euroopa
Kataris selgub, kas võistlusmängudega MM-iks valmistunud Euroopa koondistel on Lõuna-Ameerika hiidude ees seetõttu eelis? Kui jah, siis ähvardab Euroopa eduseis MM-tiitlite arvestuses kasvada 13:9 peale, mis tähendaks, et kõige varasem võimalus eduseisu taastamiseks avaneks Lõuna-Ameerikal 2042. aastal. Meenutagem, et 1958-2006 ei olnud nad kaotusseisus kordagi.
Miks aga keskenduda ainult Argentinale ja Brasiiliale? Kas Euroopa ülevõimu murdja ei võiks tulla hoopiski Aasiast, Aafrikast või Põhja-Ameerikast? Nagu klišee täiesti õigesti ütleb, siis jalgpallis võib juhtuda kõike. Ent senise 21 MM-i jooksul pole ükski nende maailmajagude esindaja suutnud näidata tiitliküpsusele kasvõi lähedast hoiakut ja minekut. Rääkimata tegelikust küpsusest.
Seega piirdub Euroopa tippkoondiste rivaalide ring taaskord kahe Lõuna-Ameerika suurvõimu, Brasiilia ja Argentinaga. Kolmel MM-il järjest alagrupist edasi jõudnud kahekordne maailmameister Uruguai on vähemalt samaks suuteline ka Kataris. Aga tõsiseks MM-tiitli nõudlejaks neid ikkagi lugeda ei saa.
Muuseas, kihlveokontoride koefitsientide järgi on hetkel soosikuks number üks Brasiilia. Järgnevad võrdsel pulgal paiknevad Argentina ja Prantsusmaa. Pingerea järgmised kaheksa kohta kuuluvad kõik Euroopa koondistele.
