Kristjan Jaak Kangur | Saksamaa peab koduhäbi vältimiseks ise õõnestatud müüri kahe aastaga uuesti üles ehitama (0)
Saksamaa jalgpallikoondis ei oska enam kaitsta. Kõlab jaburalt? Aga see on fakt.
Teist MM-i järjest alagrupist pudenenud ja vahepealsel EM-ilgi kehvalt esinenud sakslaste probleemid ei peitu pelgalt tulemustes, vaid selles, et nad ei meenuta enam suurvõimu. Ning suurturniiridel on edu aluseks juba aastakümneid olnud kõva kaitse, mitte tingimata kõige säravam rünnak.
2014. aastal maailmameistriks kroonituna lasi Saksamaa enda võrku seitsme kohtumisega saata neli palli ning kaks aastat hiljem peetud EM-il lõid vastased sakslastele viie mänguga vaid ühe värava, enne kui Prantsusmaa neist poolfinaalis 2:0 jagu sai. Kolmel järgmisel turniiril on statistika aga suisa rabav – Saksamaa on mänginud MM-idel ja nende vahele jäänud EM-il kokku kümme mängu, lasknud neis kõigis lüüa endale vähemalt ühe värava (kokku lausa 16) ja olnud kõigis neis mängudes vähemalt ühe korra kaotusseisus!
"Kui pead keskenduma sellele, et oma saba taga ajada, on raske kuskile jõuda," võtab portaalis The Athletic olukorra kokku kõige nimekam sakslasest jalgpalliajakirjanik Raphael Honigstein. Ta toob võrdluse 2014. aasta meeskonnast, kus Joachim Löw kasutas alagrupimängudes neljast keskkaitsjast koosnevat tagaliini – Mats Hummelsi ja Per Mertesackeri kõrval tegutsesid äärtel Benedikt Höwedes ja Jerome Boateng. Alles veerandfinaalidest alates tuli paremkaitsesse puhas äärekaitsja Philipp Lahm.
Kolmel viimasel suurturniiril on sakslased aga püüdnud mängida "lööge palju lööte, me lööme teile rohkem" mängu. Eile õhtul tuli see neil Al-Bayti staadionil tegelikult mõneti ka välja, sest paljuräägitud xG ehk tõenäoliste väravate näitaja oli neil suisa müstilisena kõlav 6,06 – kogu mängu jooksul raisati järgemööda suurepäraseid võimalusi, mille parem realiseerimine oleks ehk isegi andnud võimaluse väravate vahega Hispaaniast ikkagi mööda minna.
Ent mis olnud, see olnud. Sama käib paljude arvates eelmise põlvkonna vananevate staaride kohta. Esiväravavaht Manuel Neuer pidas MM-il väravavahtide rekordit märkiva 19. ja ilmselt ka viimase mängu, sest nelja aasta pärast on tal vanust juba 40. Tõenäoliselt tõmbavad MM-i järel koondisekarjäärile joone alla ka 33-aastane Thomas Müller, kes säras juba 2010. aasta turniiril, ning temast aasta noorem Ilkay Gündogan.
Prior to 2018, Germany had NEVER failed to make it out of their World Cup group.
2018: Bottom of their Group (3pts)
2022: 3rd in Group (4pts)
Das ist nicht gut. #FIFAWorldCup pic.twitter.com/lLPV7RvRQu — Squawka (@Squawka) December 1, 2022
Uus liider peaks olema Joshua Kimmich, ent 27-aastane Bayerni poolkaitsja on juba pidanud taluma sapiseid märkusi, nagu poleks tal meeskonna tüürimiseks piisavalt sisu. Saksa kõmuleht Bild kasutas pärast Jaapanile kaotatud avamängu Kimmichi kohta sõna "chefchen", mis märgib lahtiseletatult kedagi, kes üritab liider olla, aga ei saa sellega hakkama. Tõsi, Honigstein meenutab, et täpselt sama terminiga oli 2014. aasta turniiri eel õnnistatud ka Bastian Schweinsteigerit.
"See on mu karjääri halvim päev. Kui koondisega liitusin, olime maailmameistrid ja EM-il jõudsime poolfinaali," nentis Kimmich eilse mängu järel murtud moel. "Siis aga keerasime 2018. aasta turniiri tuksi, EM läks ka mahakandmisele ja nüüd jäime jälle alagruppi pidama. Minu siht ja vastutus oli meeskond edasi aidata, nüüd on mul aga raske leppida sellega, et kirjeldatud pettumusi jäädakse alatiseks minuga seostama. Kardan veidi sellesse jäneseurgu langeda," pihtis Kimmich väga ausalt.
Teda ennast kasutas peatreener Hansi Flick otsustavas mängus Costa Ricaga sootuks äärekaitses, mis on märk veel ühest sakslaste murest. Kogenud Müller ütles selle ka otse välja. "Meil pole igale positsioonile asjatundlikku meest võtta," tõdes ründaja, kes ise mängis Costa Rica vastu tipus ja raiskas avapoolajal ühe kindlana tundunud väravavõimaluse.
Mülleri trump on alati olnud pigem number 9 taga tegutsemine. Vasakkaitsja David Raum alles õpib ääremängijast kaitsjaks kohanema. Esmakordselt koondisetreenerina tegutseval Flickil on Honigsteini hinnangul vaja veel õppida, et erinevalt klubijalgpallist ei saa lati alt läbi jooksjate asemele lihtsalt uusi mehi tuua, vaid tuleb osata mitte ainult trumpe ära kasutada, vaid ka oma nõrkusi varjata.
Just viimasega on liigselt ründele orienteeritud sakslased kolm korda järjest hätta jäänud. Pikka mõtlemisaega neil aga pole, sest juba kahe aasta pärast kogunetakse EM-iks just sakslaste koju ja kui Die Mannschaft peaks ka seal põruma, võib neist juba hakata rääkima kui langenud hiiglasest.
